Senin, 16 Mei 2011

Implementasaun PDD Distritu Lautem Susesu, 28 Projeitu 100% Remata

Posting Husi : Josefa Parada

LAUTEM–Implementasaun projeitu Pakote Desenvolvimentu Desentralizasaun (PDD) iha Distritu Lautem ezekuta ho diak. 33 projeitu PDD, 28 projeitu 100% remata. Tuir Tim fiskalizasaun husi Komiaun G Parlamentu Nasional (PN), Assuntu Infrastruktura, Ekipamentus Sosiais hare projeitu PDD iha Distritu Lautem susesu.
Iha loron 12 Maiu Fulan ne’e Komisaun G Parlamentu Nasional Asuntu Infrastruktura, Ekipamentus Sosiais halo fiskalizasaun ba Distritu Lautem. Iha oras 03.00 lokraik OTL Komisaun G PN halo sorumutu ho Adjuntu Distritu Lautem no Ekipa Konjuntu Distritu (EKD) ne’e durante oras ida resin (1.30 OTL) ho objetivu atu fahe informasaun ba malu konaba projeitu PDD iha tinan kotuk nian (2010) iha Distritu Lautem no hodi rona mos sobre informasaun diversas nebe hato husi Adjuntu Administrador Lautem ho Ekipa Konjuntu Distritu (EKD) Distritu lautem.
Esplikasaun nebe hato husi Adjuntu Administrador Lautem, Julio Maria de Jesus ho Ekipa Konjuntu Distritu (EKD), Administrador Sub Distritu, Domingos dos Santos Seqeuira, Supervizor Distritu Regional, Gaspar dos Santos, Jestor Obras Publika, Jasinto da Costa ho Supervisor Obras Publika, Olivio Pereira da Concecao sobre projeitu PDD iha Distritu Lautem ne’e halo Vice Presidente Komisaun G PN, Inacio Freitas Moreira ho Sekretariu Komisaun G PN, Arao Noe de Jesus C. Amaral senti haksolok ho esplikasaun sira nebe hato husi Adjuntu Administrador ho EKD Lautem ne’e.
Iha sorumutu ne’e Vice Presidente Komisaun G Parlamentu Nasional, Assuntu Infrastruktura, Ekipamentus Sosiais, Inacio Freitas Moreira hatete katak razaun fiskalizasaun iha Distritu Lautem ne’e hodi hare rezultadu projeitu PDD hanesan infrastruktura pontes, estrada, be’e mos, elektrisidade, edifisiu edukasaun, saude no sel-seluk tan. Tamba tuir Inacio projeitu sira ne’e implementa tena ho orsamentu nebe bo’ot maibe iha akontesementu desenvolve ne’e iha kualidade ka lae tamba iha realidade to’o ikus povu maka senti benefisiu husi projeitu hirak ne’e.
“ Projeitu PDD iha Distritu Lautem tenki hetan esplikasaun konaba rezultadu no informasaun nebe los nebe durante ne’e akontese  konaba rehabilitasaun infrastrutura baziku hanesan pontes, estrada, be’e mos, elektrisidade, edifisiu edukasaun no sel-seluk tan tamba projeitu sira ne’e gasta orsamentu nebe bo’ot tamba ne’e maka ami tenki halo fiskalizasaun konaba projeitu sira ne’e,” komenta Inacio ba STL iha Lautem foin lalais ne’e.
Nune’e mos liafuan hanesan reforsa husi Sekretariu Komisaun G PN, Arao Noe de Jesus C. Amaral katak objetivu fiskalizasaun laos deit iha Distritu Lautem maibe antes ne’e dehan Arao Komisaun G halo tena fiskalizasaun iha Distritu sira seluk hodi hare ezekusaun ezekutivu projeitu PDD 2010 hanesan pontes, estrada, ahi – elektrisidade, be’e mos. Tamba ne’e maka Komisaun presija hetan informasaun husi Adjuntu Administrador Distritu Lautem ho EKD sira konaba fiskalizasaun projeitu PDD.
“ Presija hetan Informasaun husi ita bo’ot sira  (Adjuntu Administardor Distritu lautem ho EKD-Red) konaba fiskalizasaun projeitu PDD iha Distritu Lautem ne’e rasik tamba laos deit iha Distritu Lautem maka ami halo fiskalizasaun maibe antes ne’e mos ami husi Komisaun G halo fiskalizasun iha Distritu balun atu nune’e ami bele hatene saida maka sai hanesan defikuldade iha implementasaun projeitu hirak ne’e tamba ne’e presija fo apoiu ba malu konaba informasaun implementasaun projeitu PDD,” dehan Arao.
Adjuntu Administrador Distritu Lautem Julio Maria de Jesus komenta katak sorumutu ida ne’e entre Komisaun G PN asuntu Infra-struktura no Ekipamentu Sosiais atu informa implementasaun Projeitu PDD tinan kotuk nian nebe susesu ho desvantazen no vantazen to’o iha nebe. Dehan Julio, total projeitu PDD 2010 iha Distritu Lautem hamutuk 33 projeitu, 28 projeitu susesu 100% remata. Maibe projeitu balun normalmente tuir mai sei remata. Alende ida projeitu PDD hot-hotu iha Distritu Lautem 2010 nian remata ho kualidade diak.
“ Total projeitu PDD iha Distritu Lospalos hamutuk 33 projeitu, 28 projeitu 100% remata maibe Maibe projeitu balun normalmente tuir mai sei remata. Alende ida ne’e projeitu PDD hot-hotu iha Distritu Lautem 2010 nian remata ho kualidade diak,” tenik Julio.
Entretantu, tuir Supervisor Obras Publika, Olivio Pereira da Concecao hatuir katak fiskalizasaun husi Komisaun G PN iha Distritu Lospalos iha Suku Bauro nebe Aldeia Nanafoe ne’e hanesan loke estrada foun no ateru ho rai mutin nebe husi Aldeia Sepelata to’o aldeia Sub Sepelata no mos mosu fali iha Somocho maizumenus ho kilometru 7.
“ Ida ne’e maka ami nia servisu duni tamba ami mos hare katak PN liu husi Komisaun G hare ho matan, ida ne’e maka prinsipal liu no ami fo relatoriu katak projeitu sira ne’e li-liu projeitu estrada iha kualidade duni,” hatete Olivio.
Tuir observasaun STL hare katak depois sorumutu, Komisaun G PN Assuntu infrastruktura, ekipamentus Sosiais propois ba Adjuntu Administrador Distritu Lospalos ho Ekipa Konjuntu Distritu sira hodi ba halo fiskalizasaun iha fatin tolu maka hanesan ba hare projeitu edifisiu projeitu infrastruktura eskola Ensino Baziku No I Kuluhun Lospalos, projeitu Sub Sentru oli Pezado iha Aldeia 30 de Augostu Lospalos no projeitu loke loke dalan ka estrada foun no ateru ho rai mutin husi Suku Bauro Aldeia Nanafoe husi Aldeia Sepelata to’o aldeia Sub Sepelata no mos mosu fali iha Somocho maizumenus ho kilometru 7.
Wainhira, Tim fiskalizasaun husi Komisaun G PN halo hela fiskalizasun ba projeitu Sub Sentru Olio Pezado iha Aldeia 30 de Augostu ne’e, trabalhador 3 Damian de Jesus, Jose Alves Cabral ho Camilio Pereira nebe servisu hanesan badain mai hato sira nia sentimentu nebe la diak no satisfetu ho servisu ne’e wainhira servisu maka hanesan servisu hanesan badain laiha luvas, laiha helem inklui husu lisensa ba fila ba konsulta ka diskansa iha tempu meudia tuir informasaun nebe STL hetan katak kompania ne’e koa osan tamba hanesan badain  loron idamana 4.50 cent. Maibe responde ba asuntu ne’e Engeneru Sivil, Djoko Murdoko husi kompania Timor Black Bulding Industry (TBBI) hatete katak  ne’e regras nebe implementa iha servisu ne’e tamba servisu ne’e hodi duni deadline nebe fo husi governu katak iha 28 Novembru tinan ne’e tenki remata maibe konaba asuntu ne’e nia tim sei buka tuir hodi rezolve. jay

Tidak ada komentar:

Posting Komentar