Rabu, 16 Maret 2011

Dezenvolvimentu Area Industria Mina No Gas Hodi Responde Preokupasaun Kontrola Rikusoin TL

Posting Husi : Josefa Parada

DILI-Dezenvolvimentu area industria mina no gas nudar responde preokupasaun hodi kontrola rikusoin Timor-Leste (TL), ne’ebe rikusoin ne’e nudar prosperiadade Estado no sai hanesan fundamentu Ekomonia TL nian.
“Objectivu husi dezenvolvimentu area industria minarai no gas hodi hasae rendimentu ekonomia TL, nudar pratika estado TL hodi partisipa direitamente iha aktividades petroliferu nian,” dehan Mericio Juvinal dos Reis Akara Directur Executivu NGO Luta Hamutuk liu husi press release ne’ebe mak STL simu  iha Dili, Tersa, (15/3)  
Bazeia ba Lei Actividade Petroleum nebe sai fundamentu ba governu TL hodi halo dekretu Lei ida sai baze ba estabelesementu kompania mina nasional TL, bazeia ba proposta Decreto-Lei no / 07de 2007 ba estabelesementu kompania mina nasional (Estatutos da Petróleo, Gás E Energia de Timor-Leste–Petrotil E.P.) hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia TL, hasae teknologia no dezenvolve rekursu humanau nebe diak hodi garante dezenvolvimentu rekursus naturais nian.     
Parte Sekertariu Estado Rekursu Naturais Alfredo Pires hala’o ona konsultasaun ba dekretu lei ne’e, hodi rona opiniaun husi komunidades, no rona komunidades sira nia sujestaun konaba oinsa atu harii kompania Mina nasional (KMN) ida no oinsa Kompania Mina Nasioanal ne’e funsiona.
Nia hateten, dekretu Lei ne’e agora iha prosesu diskusaun iha nivel Konseillu Ministru (KM), bazeai ba dekretu Lei ne’e, Institusaun Luta Hamutuk hala’o ona monitoramentu ba prosesu estabelesimentu Kompania Mina Nasional TL (PETRONATIL.E.P), no Luta Hamutuk konsege rekolla dadus ka informasuan konaba Estabelesementu Kompania Mina Nasional.  
Mericio hatutan katak, rezultadu husi monitoramentu nebe Institutu Luta Hamutuk hala’o mak hanesan partisipa iha prosesu sosializasaun no mos hala’o monitoramentu ba prosesu  estabelesementu iha Sekertario Estado Rekursu Naturais (SERN), ne’ebe nia realidade hatudu katak,  kompania mina nasional nia knar atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu industria minarai no gas iha TL,  ne’ebe  aktividades husi kompania mina iha tinan 5 nia laran mak hanesan, kompania mina nasional hala’o klean liu tan Estudu Viabilidade ba aktividades petroleum nian, partisipa iha aktividades transportasaun minaria no gas nian hanesan, LNG, Refinery, Supply Base, no komersial ba produsaun nian. Partisipa kompania mina iha aktividades petroleum ne’e ho montante 20% iha aktividades esplorasaun no produusaun mina no gas nian iha TL no mos iha tasi Timor.
Mericio firma liu katak, Kompania mina nasional hetan finansimentu husi OGE, finansiamentu ne’e ho montante US$ Milliaun 2 bazeia ba Dekretu Lei ne’e kompania mina nasional  hetan fundo no bele kria fundus reserve ida hodi Investe iha projetus aktividades Petroleum nian, kriasaun fundo rezerva ne’e hodi atende despezas bainhira kompania mina partisipasaun no halao aktividades operasaun petroleum nian.
Preparasaun Rekursu Humanu seidauk masimu tanba la iha treinamentu ba Timor oan hodi hasae konesementu Timor oan atu bele partisipa iha Aktividade Petroleum nian, bolsus estudus ba Timor oan ba iha area Minarai no gas nian sei limitadu.
Prosesu estabelesementu Kompania Mina Nasional, no parte SERN hala’o ona sosializasaun liu husi Workshop Regional ba Autoridade Local  no mos Sosedade Civil. Sosializasaun ida ne’e hala’o hodi rona Input husi Komuni dades no mos Autoridades lokais sira konaba oinsa atu harii Kompania Mina Nasional. Prosesu monitoramen tu ne’e hala’o hodi hare’e prosesu estabelesementu Kompania Mina Nasional ne’e lao tuir Politika no Objectivuu nasional.
Bazeia ba monitorizaun ne’e tuir Luta Hamutuk nia opiniaun katak,  Luta Hamutuk konsidera prosesu estabelsementu Kompania Mina Nasional ne’e, seidauk lao didiak tanba Lei ba NOC rasik seidauk aprova, tanba ne’e labele halo investimentu orsamentu barak ba Kompania Mina Nasional,  neduni kompania mina tenki define uluk nia strategy ba investimentu, no kompania mina mos halao investimentu iha parte ne’ebe sai prioridades ba iha tinan 5-10 mai. 
Finansiamentu ba Kompania mina nasional, presiza injecta husi OGE iha primeira fase, kompania mina presiza define investimentu iha area nebe no investimentu mak atu halo tuir kapasidade TL tuir kondisaun TL, hodi nune’e investimentu nebe mak halao bele fo retornu diak ba TL,”dehan Mericio. 
Mericio mos sujere atu presiza  hala’o sosializasaun barak konaba Kompania Mina Nasional no mos objective Kompania Mina Nasional ne’e, presiza akumula opiniau  ka input husi parte Akademik hanesan universitariu sira iha TL no mos komunidade em geral.
Antes estabelese Kompania Mina Nasional husu ona ba parte SERN para fasilita treinamentu barak ba Timor Oan no SERN halao konsultasaun ba Universitariu sira iha Timor-Leste hodi fo kapasitasaun iha area manajementu no mos area nebe mak relevante ho Petroliferu nian hodi nune’e bele prepara Rekursu Humanu iha future bele compete iha area industria minarai no gas nian.
Iha parte seluk Ministra Finansas (MF) Emilia Pires hatete, tinan-tinan governu sempre hasai osan husi fundu petroliu para  finansia orsamentu, maibe osan iha fundu petroliu ne’e tenki investe para hetan jurus depois nia balansa fali saida maka atu hasai, hanesan ne’e iha tinan 30 ka 40 osan ne’e iha nafatin.
Emilia hatutan, atu halo ida ne’e tenki estuda klean kona ba halo nusa ba halo investimentu ida ne’e  relasaun ho estudu ne’e MF Emilia hatete,  iha ona komapañia ida naran Touwer Wotchen, sira hanesan MF nia asesor External hodi halo servisu id ne’e ho MF, no servisu ida ne’e buat komplikadu bo’ot tanba Timor seidauk iha ema ida para halo ida ne’e.
Alen ida ne’e Prezidente East Timor Petroliferu Explorasaun (ETPEF), Aquito Salvador Guterres  konsidera, lei petroliferu la benefisiu ba Timor oan nebe  servisu iha area esplorasaun mina no gas iha tasi Timor.
Neduni Aquito konsidera katak, relasaun salarial ida ne’e diferensia tebes   entre timor oan ho trabalhador estranjeiru nebe halao servisu iha area esplora saun mina iha tasi Timor. Lia

Tidak ada komentar:

Posting Komentar