Selasa, 22 Maret 2011

Hadia Ponte Loes, Presiza Osan Bo’ot

Posting Husi : Josefa Parada

FOTO: STL/M.MAU
PONTE LOES- Kareta hanesan bus no travel ne’ebe tula pasajeirus labele liu ponte loes tanba ponte ne’e amiasadu kotu ona. Pasajeirus tenke lao ain husi ponte sorin ba ponte sorin tanba kareta liu husi 5 toneladas labele hakat liu ponte ne’e.
DILI- Sekretariu Estadu Obras Publika (SEOP), Domingos Caeiro afirma katak atu hadia Ponte Loes ne’ebe maka amiasadu kotu presisa osan ne’ebe bo’ot tamba ne’e emergensia.
“Orsamentu atu hadia ne’e hau seidauk bele fo hatene tamba variavel sei diskuti tamba ida ne’e presisa osan bo’ot tamba ne’e emergensia,” dehan Domingos ba STL bainhira partisipa Portal Transparensia Governu iha Konvention Center Merkadu Lama, Dili, Tersa (15/3).
Tuir Caeiro, Ponte Loes agora sira hein kordena ho Primeiru Ministru Xanana Gusmão atu apresenta lolos. Tamba iha kompania ne’en atu tama inklui kompania balun husi teknikus sei hare nia rezultadu.
“Iha balun ami tenke lori ba PM atu bele foti desijaun. Ida ne’e laos temporariu ne’e hanesan mekanismu ida para halo movimentu ne’e labele para. Nune’e mak hare hela ho tempu ne’ebe mak badak para depois labele han tempu naruk,”dehan  nia.
Caeiro afirma tan, husi kompania ha’at ka lima ne’ebe tama maka hanesan kompania husi Xina 1, Japaun 2, kompania Hutama Karya husi Indonesia 1 no kompania 2 husi Timor.
“Ami hare hela buat ne’e para bele konsidera no hau sei hasoru PM Xanana Gusmão atu konsulta lolos para foti desijaun ne’ebe diak,”SEOP dehan tan.
Hare husi fenomena ne’e, katak Caeiro, kompania ne’ebe hatama mai ho solusaun ne’ebe kuaze hanesan no iha balun to’o agora sedauk hatama total orsamentu ne’ebe atu rehabilita ponte refere. Ne’ebe husi parte SEOP kontinua sei hare.
“Mais tarde ami hanoin katak ami sei resolve tamba ne’e maka ema barak kestiona. Tamba ida ne’e laos halimar hanesan ai tohar langsung  ba troka. Husi ne’e ami mos sei kordena ho polisia transitu  ho transporte terrestres para atu hare,”esplika Caeiro.
Caeiro esplika katak, teknikus husi SEOP rasik sei hare lalais hodi buka solusaun no alternativa atu hadia. Nomos sira kontinua hein deit kompania sira atu hatama.
Caeiro esplika liu tan katak maske Ponte Loes a’at maibe ne’e sei la halo foun. Kestaun tamba teknikus sira sei uza pilar lima (5) hodi tau iha ponte okos tamba ponte refere komesa tun. Nune’e kompania sira sei tau pilar ha’at iha ponte sorin-sorin atu hadia hikas. Depois mak tempu bailoron sei hadia tan pilar sira seluk.
Caeiro aumenta, ninia tipe konstrusaun ne’e presisa 20-25 metrus para metin, hodi troka pilar ne’ebe maka a’at iha ponte okos. Hafoin seluk 8 metrus sira komesa halo fondasi hodi troka ponte nia sorin-sorin.
Entertantu SEOP husu ba kompania ne’ebe maka hadia Ponte Loes posibilidade sira bele hadia lalais pilar ne’ebe maka a’at tamba kuaze hatama sira nia proposta maximu fulan lima sira bele hadia.
Durante fulan lima nia laran movimentu lao nafatin, se sira komesa tonka sa’e ona nia fondasi pilar hodi enjeta sa’e niveladu kareta bo’ot komesa bele liu ona.
Ho problema ne’ebe mosu halo komunidade iha distritu liliu ba transporte publiku husi diresaun Atabae, Palaka, Batugade, Balibo no Maliana husu urgensia ba SEOP atu hadia lalais ponte ne’e.
Carlito de Araujo husi Suku Leolima, Sub-Distritu Balibo, Distritu Bobonaro hodi  hatete, ponte sai hanesan asuntu ida ne’ebe importante ba ema hotu nia vida moris.
“Se ponte mak lahadia querdizer vendedores sira ne’ebe hala’o negosiu iha kapital labele ona mai hodi fa’an sira nia produtu lokal,”konfesa Carlito.
Lamentasaun hanesan husi Fernando Martins Suku Odomau, Sub-Distritu Maliana, Distritu Bobonaro sujere ba Governu liu husi SEOP atu buka solusaun oinsa para hadia lalais ponte refere. Atu nune’e transporte privada inklui publiku bele hala’o sira nia movimentu durante iha rotasaun nia laran.
Nune’e mos, Ana da Costa husi  Sub Distritu Atabae hatutan prinsipalmente governu tenke iha ona planu hodi buka kompania ne’ebe diak atu hadia. Atu nune’e ponte nia durasaun bele dura to’o tinan.vey 

Tidak ada komentar:

Posting Komentar